Kui oled ripsmetehnik või kaunistavad ripsmepikendused sinu silmi, siis oled ilmselt tuttav ripsmete paigaldamise protsessiga, kus kunstkarvad või -lehvikud liimitakse ükshaaval naturaalsele ripsmekarvale, nii et tulemuseks on pikemad, tumedamad, rohkem kaardus ja tihedamad ripsmed. Kuid see pole alati nii olnud! Sellest, kuidas oleme jõudnud tänapäeva ripsmepikenduste maailma, loe meie blogipostitusest!
Me kõik teame lugusid aegadest, kui meigitooteid veel ei olnud: nutikad naised hammustasid huulde ja näpistasid põske, et saada lopsakamad huuled ning õhetavad põsed. Läbi ajaloo on otsitud viise, kuidas saaks ripsmeid loomulikul teel pikendada. On võetud käärid ja lõigatud regulaarselt ripsmete otsi lootuses, et kui selline meetod toimib juustel, siis hakkavad ka ripsmed niiviisi kiiremini kasvama. On kasutatud ka õlisid ja määrdeid. Kuid kas teadsid, kui huvitav on ripsmete hoolduse ja ripsmepikenduste ajalugu?
15. sajand
Tänapäeva mõistes oli see ripsmemoes väga kurb ja pime aeg. See on üks väheseid perioode, kui ripsmeid ei peetud atraktiivseteks ning kõrgklassi naised kitkusid oma ripsmed ja kulmud välja. Tollal tahtsid naised välja näha nagu kuninganna Elisabeth I, kellel olid väga peenikesed kulmud ja märkamatud ripsmed.
Õnneks on see aeg möödas ja nüüd peetakse ripsmeid nooruslikkuse sümboliks.
19. sajand
Ripsmete tähtsus aina kasvas ja kasutusele tulid ekstreemsed võtted, kuidas neid veel enam rõhutada. Üks selline võte oli juuksekarvade kleepimine ripsmetele. Võiks lausa öelda, et see oli esimene ripsmete pikendamise katsetus.
Sel ajal hakati kasutama ka esimesi kunstripsmeid, mis olid samuti tehtud juustest ning kinnitati siidi- või marliribale. See aga ei osutunud populaarseks, kuna paljudel naistel oli suhteliselt keeruline sellist ripsmeriba laugudele kinnitada.
20. sajand
1916. aastal tegid kunstripsmed debüüdi Hollywoodis. Nimelt soovis lavastaja D.WGriffit filmi„Sallimatus“ (ingl k „Intolerance“) võtetel, et näitlejanna Seena Owensi ripsmed puudutaksid tema põski. Filmi grimeerija liimis juustest valmistatud ripsmeribad näitlejanna silmadele, kasutades grimmiliimi, mis oli mõeldud paruka kinnitamiseks. (Sellest tuli paljudele tuttav nimetus Hollywoodi ripsmed.)
Ripsmepikendused olid näitlejate seas väga populaarsed ning tasapisi hakkasid neid kasutama ka tavainimesed. 1930ndatel kiitis ajakiri Vogue ripsmepikendused heaks ja lubas naistele, et nüüd on neil võimalik saavutada metsikult pikad ripsmed.
1940. ja 1950. aastatel seostusid kunstripsmed Hollywoodi glamuuriga, aga ka innovatsiooni ja noorusliku välimusega. Ripsmepikenduste tehnoloogia arenes kiiresti ning selle tulemusel muutusid ripsmepikendused odavamaks ja kõigile kättesaadavaks. 1960. aastate meigi keskpunkt olid lopsakad ripsmed, naistele tehti suured nukusilmad. Selle saavutamiseks hakati kasutama ripsmepikendusi nii üla- kui ka alalaugudel. Tuntud modell Twiggy tegi selle trendi veel populaarsemaks. Umbes sellel ajal ilmusid müügile ka plastripsmed. Ripsmed muutusid peenemaks ja vastupidavamaks ning sarnast tootmisprotsessi kasutatakse osaliselt ka tänapäeval.
21. sajand
Millenniumivahetusega algas kunstripsmete ajajärk. Tänu uutele tehnoloogiatele muutusid ripsmepikendused palju loomulikumaks. Arvatakse, et uus ripsmetrend sai alguse Lõuna-Koreas 2000ndate alguses ja alles 2004. aastal levis see üle maailma. Ripsmepikenduste populaarsust kasvatas märkimisväärselt see, et neid hakati liimima ükshaaval ripsmekarva külge, samas kui varem liimiti ripsmetutte ja -ribasid pigem lau äärde. Ükshaaval ripsmete külge liimimine tagas parema püsivuse ja andis loomulikuma tulemuse – just sellise, mida oleme harjunud nägema.
Tänapäeval on ripsmepikendused tohutult populaarsed ja laialdaselt kättesaadavad. Kliendid võivad valida eri värvi või stiili ning erinevast materjalist ripsmepikenduste vahel, mis täiendavad inimese välimust. Kunstripsmed on tänu uutele paigaldamismeetoditele ja töövahenditele muutunud kergeteks ja mugavateks.
Tehnoloogia areng, uued tooted ja paigaldamistehnikad on põnevad nii ripsmetehnikutele kui ka klientidele. On huvitav tagasi vaadata ja näha, kui pika teekonna on ripsmemaailm läbi käinud, ning veel põnevam on mõelda, kuhu see kõik veel jõuda võib!