Kas valida ripsmepikenduste paigaldamisel geelpadjad või teip?
Geelpadjad on paljude ripsmetehnikute igapäevased töövahendid, millega kaetakse alumised ripsmed ja silmaalune nahk. Nii on kindel, et liim kantakse vaid ülemistele ripsmetele ning need ei liimu alumiste ripsmete külge. Samal eesmärgil kasutatakse ka meditsiinilist, silikoon- ja vahtteipi. Osa ripsmetehnikuid kasutab geelpatju ja teipi ka koos, et katta üksikuid isepäiseid alumisi ripsmeid või et hoida geelpatja kindlalt paigal, nii et see ei nihkuks kliendi silma ja limaskestale, kus geel paisuma hakkab.
Teibi eelis on hea paigalpüsimine ning on kindel, et midagi ei leki, nagu võib juhtuda kehva kvaliteediga geelpatjade korral. Hea teibi püsivuse hind võib olla aga valu ja nahaärritus teibi eemaldamisel, kui tugevalt kleepunud teip rebib eemaldamise käigus õrna silmaalust nahka ning alumisi ripsmeid (koos juurtega).
Geelpatjade parim omadus on mugavus, kuna nende eemaldamine on valutu, need ei rebi ega ärrita nahka. Kui toode on kvaliteetne ja korrektselt paigaldatud, siis kliendile on see mõnus ja niisutav hooldus ripsmete paigaldamise ajal.
Millised on head geelpadjad?
Ühe lausega kokku võttes on head geelpadjad need, mis teevad ripsmetehniku töö lihtsamaks ning kliendi olemise mugavaks. Vaatame läbi olulisemad punktid, sealhulgas geelpatjade koostise ja ohutuse.
Geelpadjad, milles ei ole matüülisotiasolinooni (MI)
Metüülisotiasolinoon on tugev sünteetiline säilitusaine, mida kasutatakse kosmeetika- ja hügieenitoodetes mikroorganismide kasvu ja leviku takistamiseks. Geelpatjade koostises on see levinud aine ning mõnel pakendil on see isegi kirjas (methylisothiazolinone või lühend MI), kuigi Euroopa Liidus sellist toodet müüa ei tohi (viide).
Ettevaatlik tuleks olla ka selliste geelpatjade suhtes, mille koostisosade nimekiri on väga lühike ning üldine (näiteks: Water, Glycerol, Aloe Extract, Vitamin C) nagu paljudel AlieExpressis müüdavatel geelpatjadel. Sel juhul tuleks küsida kindlasti täispikka koostisosade loetelu ja kinnitust, et toode ei sisalda metüülisotiasolinooni. Tihti selgub, et täispikas nimekirjas on MI siiski esindatud. (Loe järgmisest peatükist pikemalt metüülisotiasolinooniallergiast ja sellest, miks ripsmepikenduste kandjad kuuluvad riskigruppi.)
Geelpadjad, mis püsivad hästi paigal
Geelpadjad peavad hästi liimuma ning jääma sinna, kuhu ripsmetehnik need asetab. „Ujuvad geelpadjad“ võivad sattuda kliendi silma limaskestale ning seda ärritada, põhjuseks nii miktrotrauma kui ka geeli sattumine silma. Enamasti kaasneb ärritusega silma loomulik bioloogiline reaktsioon – pisarad. Kliendile on see väga ebameeldiv, aga ripsmetehnik peab töö katkestama, laskma ärritusel taanduda ning padjad uuesti paigaldama. Kui kliendi ripsmed saavad hoolduse ajal märjaks, püsivad ripsmepikendused halvemini. Geel ei imbu patjadest välja – geeli koht on geelpadja sees!
Kiuvabad, siledad geelpadjad
Ainukesed karvad, mida ripsmetehnik näha tahab, on kliendi ripsmed ja ripsmepikendused. Geelpadjad olgu siledad ja kiududeta! Nii saab kindel olla, et peenikesed kiud ei liimu kogemata ripsmete külge ega põhjusta kliendile pärast protseduuri ebamugavust ning tunnet, et miski ärritab silma.
Geelpadjad, mis ei rebi nahka
Headel geelpatjadel on piisavalt liimi, nii et need püsivad hästi paigal, samas eemalduvad need õrnalt, nahka rebimata. See on geelpatjade peamine eelis teibi ees. Kas õhukesed geelpadjad on paremad? Liiga pakse geelpatju on keerulisem paigaldada, seda teavad kõik ripsmetehnikud. Samas ei võrdu õhuke alati heaga. Paksus on vaid üks omadus, mida jälgida.
Miks ei tohi geelpatjades olla metüülisotiasolinooni?
Allergiat ja tundlikkust metüülisotiasolinooni (MI) suhtes esineb üha sagedamini. Metüülisotiasolinoon nimetati allergeeniks juba 2013. aastal (viide) ning see aine on alates 12.02.2017 Euroopa Liidus keelatud kõikides pealejäetavates* toodetes, kuna kokkupuude võib põhjustada kontaktdermatiiti ning allergiajuhtumeid on aasta-aastalt rohkem (viide), (viide). (*pealejäetavateks toodeteks loetakse ka ripsmepikenduste geelpatju, kuna kontakt on pikaajaline ning aine jõuab nahka imenduda.)
Ripsmepikenduste kandjad on riskigrupis
Korduv kokkupuude suurendab tundlikkuse ja haiguse tekke ohtu, mistõttu on ripsmepikenduste kandjad riskigrupis. Peale selle, et kontakt on regulaarne ja pikaajaline, toimub kokkupuude geelpadjaga samas kohas, õrnal ja õhukesel silmaalusel nahal. Seega, kui sinul või sinu kliendil ei ole veel allergilist reaktsiooni tekkinud, ei tähenda see, et tundlikkus MI suhtes ei pruugi välja kujuneda, vastupidi.
2015. aastal ilmus MI-allergia kohta artikkel ka ajakirjas Eesti Arst (viide), millest selgub, et Eestis annab MI tundlikkuse test üha sagedamini positiivse vastuse ning riskigrupis on just naised:
„Inimestel, kes selle suhtes sensibiliseeruvad, võib korduva kontakti korral sama aine või teiste isotiasolinoonidega tekkida väga raske dermatiit. Ülitundlikuks osutuvad peamiselt keskealised naised, kel dermatiit on põhjustatud enamasti kosmeetikavahenditest ja lokaliseerub kätel või näol. Ka meil on selle konservandiga seotud dermatiite esinenud peamiselt naistel.“ (viide)
Metüülisotiasolinooniallergia ja tundlikkuse tunnused
Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga. Nähud varieeruvad mõõdukast ja kiiresti mööduvast punetusest raske keemilise põletuseni. Esineda võivad üksikud haigustunnused, aga ka järgnevate sümptomite kombinatsioonid:
- Punetus või lööve
- Põletik
- Sügelus või ärritus
- Torkimistunne
- Paistetus (näiteks silmalaugudel)
- Villid või mädavillid
- Ketendus või koorikud
Kuigi sümptomid võivad avalduda üle keha, esinevad need tüüpiliselt rohkem näol, suu ja silmade ümbruses, kätel ja sõrmedel ehk kohtades, mis kosmeetikaga kõige rohkem kokku puutuvad. (viide1, viide2)
Geelpadjad usaldusväärsest ostukohast
Geelpadjad on hea ja mugav abivahend ripsmepikenduste paigaldamisel, seda juhul, kui kasutad kvaliteetset toodet, mis püsib hästi paigal, millest geel ei leki, mis on kiududeta ega sisalda nahka ärritavaid, keelatud aineid.
Internetist on võimalik tellida kõiki ripsmetooteid ja seda väga soodsalt, enne ostu sooritamist tuleks siiski veenduda kauba ohutuses.
Geelpatjade puhul tee kindlaks, et koostisosade nimekiri on täielik ja seal ei ole metüülisotiasolinooni (methylisothiazolinone või lühend MI), nii ei pane sa oma kliendi tervist ohtu.
Samuti tuleks ette mõelda, mida teha probleemide tekkimisel. Eesti ettevõttelt on geelpatju kindlasti turvalisem osta, kuna vajadusel saab pöörduda otse müüja poole ning ripsmetehnik ei ole mure ja vastutusega üksi.
